Reelika Kravets

👉 Põhjatus internetis on liikvele läinud postitus “Berliini paradoksi” kohta. Väidetav käitumispsühholoog Dr. Lena Hoffmann olevat uurinud inimesi, kes olid kinnisideeliselt enesearenguga hõivatud (jäävannidest meditatsiooni ja teraapiateni). Järeldus oli: need inimesed kasutasid eneseabi tööriistu kilbina ebapiisavustunde vastu. ⚠️Paraku sellel uuringul ei ole faktilist allikat. Ei leidu tõendust sellise teadlase ega uuringu olemasolu kohta. Tõenäoliselt on …

Enesearengu paradoks: kasv või peitusemäng? Read More »

Siri tulekust saadik olen lustinud üksikute eksperimentidega, kuidas juturobotid reageerivad armastusepäringutele. Ka teise äärmusega olen neid testinud, soovides kinnitust saada, et suitsiidimõtete korral suunatakse inimest korrektsesse kanalisse. Aga sõbraks pole juturobotid mulle saanud.Mulle meeldib AI-d nõudliku ja järeleandmatu käsuandjana kasutada assistendina. Ta on suurepärane tööriist rutiinsete tehniliste ülesannetega.AI-koostatud tekstidest suures laias internetis on mul juba …

“Sinu sõber AI” Read More »

nädalat tagasi tulin Lyonist mastaapselt pereteraapia konverentsilt – 1600 osalejaga 66 riigist , lugematute töötubade ja esinejatega Mulle üllatuslikult tõi konverentsi keynote fookuse perekonnapsühhoterapeutide sotsiaalsele aktiivsusele – võrdsuse-õigluse eest seismiselt keskkonna- ja kliimakaitseni kuni maailmarahu toetamiseni.Ei saaks öelda, et olen siiani neid teemasid just jäigalt isoleerituna vaadelnud – süsteemse psühhoteraapia väljaõppe saanuna on mu peamine lähtekoht, et …

Kuidas ma parandan maailma “üks pere korraga” viisil Read More »

Oled kuulnud ütlust: “Ameeriklased elavad selleks, et töötada, eurooplased töötavad selleks, et elada”?   Vast on tõesti nii, et Ameerikas on inimeste identiteet tööga tihedamalt põimunud. Kuid ka siin meie kandis inimesed aina enam ei käi tööl ainult elatise teenimiseks, vaid töö läbi soovitakse kogeda tähenduslikkust ja mõtestatust. Arvestades, et paljude inimeste lähisuhete võrgustikud on …

Suhe töösse muudab suhteid tööl – kuidas see mõjutab psühholoogilist turvalisust Read More »

Mida rohkem võtame üle ja laseme välisel – teiste heakskiidul, gruppidesse kuulumisel, tiitlite omandamisel, trendide järgimisel, sotsiaalmeedia tähelepanul, mõjuisikute kopeerimisel – kujundada enda mina väärtuslikkust, seda vähem jõudu on meie enda mina-tunnetusel. Selline enda laenamine annab meie toimetuleku ja tujud teiste meelevalda, ei ole meie kontrolli all, tehes meid seega väga vastuvõtlikuks pingele. See, mis …

Kõigile meeldimise hind Read More »

Suvel tarbin lihtsamat kraami – eile vaatasin “Materialistid”   ja täna hommikul lugesin Käbi Laretei “Kuhu kadus kõik see armastus?” Taipasin, et selline juhuslik kompott illustreerib päris hästi neid polaarsusi, mis iseloomustavad tänapäevast kohtingumaailma ja lähisuhete ideaale.  “Materialistid” (õnneks siiski mitte rom-com ) on film romantikaturu kapitalistlikust tarbimisajastust – sellest, kuidas kohtingukaaslase valimine on kalkuleeritud tehe, …

Kui romantikaigatsus põrkub tarbimisloogikaga Read More »

Tänu oma noortele klientidele õpin tihti ingliskeelseid uudissõnu. Üks viimastest on phubbing – suhtlusolukorras nutitelefoni eelistamine vahetule suhtlusele. Nähtus, mis kurvastavalt tavapärane peredes, paarisuhetes, sõprade ja töökaaslaste vahel. Aga ma tahan tutvustada teist mõistet – sellist, mis ei kirjelda mitte nähtust, vaid selle tagajärge. See mõiste on ambiguous loss (Pauline Boss) – algselt kasutatud Alzheimeri kontekstis, et kirjeldada olukorda, …

Füüsiliselt kohal, aga emotsionaalselt eemal Read More »

Kuigi kogu see Trump-Musk draama on koomiline oma absurdsuses, valisin mina algselt seda lihtsalt ignoreerida. Aga kui kuulasin oma poega, sain aru, et tema ei ignoreeri – ja tema eakaaslased ka mitte. See pani mind mõtlema. Kuigi Trump ja Musk on meist kaugel, on see tendents tegelikult siin samas kõikjal meie ümber. See emotsionaalselt ebaküps muster pole …

Mul on kõrini avalikust kaklusest Read More »

Tunnustatud psühhiaater Madis Parksepp rõhutas olulisi asju tänahommikuses Anu Välba saates – muu seas näiteks seda, et teatud olukordades on ärevus normaalne ja asjakohane reaktsioon. Paraku survestab meid ühiskond valdavalt positiivseid kogemusi otsima ja kogu aeg õnnelik olema – kuigi keegi ei pea olema kogu aeg õnnelik. Ma õnnelikkuse arutelu lõksu hetkel ei lähe, sest mõiste …

Ikkagi inimene Read More »

On vist üldlevinud teadmine, et noorukite vaimne tervis on hapram kui kunagi varem. Paradoksaalne, arvestades, kui palju suurem on teadlikkus vaimse tervise teemadest. Hiljutised uuringud UK-s ja Austraalias osutavad sellele, et koolides läbiviidavad vaimse tervise programmid annavad küll teadmisi, aga inimeste vaimne ja emotsionaalne heaolu ei parane. Mõnel juhul olukord isegi halveneb peale selliseid programme. Üks …

Kui intensiivne fookus vaimsele tervisele võib kahju teha Read More »